22. jaanuar

Ich reise

Käisin reisil. Sõitsin B tsooni lõppu, roosa liini teise otsa. Wannsee on ühes otsas, selle reisi tegime Michaeliga ära ükskord, nüüd tahtsin Oranienburgi sõita, mis peaks U7 teine lõpp-peatus olema, aga U7 muutus S1-ks, ja rong peatus Frohnaus ja edasi ei läinud, õnneks, sest muidu oleks ta C tsooni läinud ja selleks mul piletit ei olnud. Kõigepealt läksin U8 lõppu Wittenausse ka, aga see oli igav koht, nii et otsustasin edasi reisida.

Mulle Frohnaus meeldis, see oli sakslaste piirkond, sakslased tänaval, sakslased kohvikus, natuke harjumatu. Kõndisin suts ringi ja siis läksin Piccadelly kohvikusse, tellisin saksa keeles kohvi ja saia. Vaatasin mööduvaid inimesi, kirjutasin niisama elu-olust, vaatasin ajakirjast staaride pilte, et kes keda suudles ja kes kaalus juurde võttis, ja siis sõitsin tagasi. Olen rahul.Viimati käisime me pühapäeva-lõpp-peatuse-reisil Alt-Mariendorfis, enne seda käisin ma sama liini teises otsas Alt-Tegelis, mis oli täitsa kena koht ja kust ma pärast 8 km koju jalutasin. 

Eile järgnesin Saarale ja jõudsin Homeless Dinnerile, kus väga palju kodutuid ei olnudki, pigem selliseid veidraid tüüpe. Oli üks väike mehike, kes peab igal laupäeval sünnipäeva ka kes pildistas inimesi ja lasi end inimestega pildistada. Ta jutustas koguaeg. Ja ta püksid vajusid alla. Saara ja Elise laulsid seal mõned laulud, kaasa tegi ka Saara ilus nõbu, kes oli teel Hispaaniasse jazz-laulu õppima. Pärast otsisime baare, aga baarid oli kõik nii pungil inimestest ja suitsust, et ei mahtunud sisse kohe, pärast neljandat proovi pressisime ühte, leidsime sealt kohe paar soomlast. Aga muusika oli kõva ja suitsu oli palju ning ma läksin varsti koju ära. Laupäeval kella kahe paiku öösel on Berliin ärkvel aga ta silmad on hägused. U-Bahnid muutuvad iga minutiga räpasemaks, erinevad vedelikud voolavad perroonidel ja rongipõrandatel. See on see suurlinn, mida ma ikka veel ei tunne. Ootan tunnet.